Vahest on mul ikka tulnud huvi ja isu müüa oma valmistatud toitu. Enamasti on selleks kohaks olnud jõululaadad ja müünud olen pirukaid, saiakesi ning hoidiseid. Aga et süües kasvab isu, tuli mõte teha ka mingit sooja söögi varianti kuskil laadal. Kuid koroona rikkus need plaanid juba eos ja ma olin oma mõtte maha matnud. Aga siiski leebus see karm kord ja otsustasime minna Audru osaVallapäevadele ja seal oma putka püsti lüüa.
Menüüs oli smash-burger, mis on 100% veiseliha pall surutud vastu kuuma pliitiplaati laiaks ja siis maitsestatud soola-pipraga. Valikus oli tavaline burger ja topelt burger mis tingis et vahel on kaks pihvi. Igale valmis pihvile käis peale ka viil juustu.
Kuklid tegime ka ise, ilusaks kollaseks värvuseks kasutasime enda kodus kasvatatud kõrvitsapüreed. Mõtlesime, et ehk piisab 100 kuklist ehk siis võib-olla leiab meie laua äärde umbes-täpselt sada inimest. Kukli- ja pärmitaignameister on mu vapper Ema, kes need kuklid valmis tegi ning ära küpsetas.
Burgeri vahele läks veel marineeritud kurki, kasvuhoonest tomatit ning värsket sibulat mis on õrnalt marineeritud. Ja täiuslikuks muutis selle burgeri meie jaoks kaste, mis oli täpselt hapu-magus-soolakas ja sobis burksi vahele ideaaaalselt.
Kuid me ei teadnud et me oleme ainsad sooja-soolase toidu müüjad ja seda fakti tõdedes müüsime me oma kauba liiga ruttu läbi, nii et palju soovijaid jäi veel ilma. Pakuti varianti küll, et minge ostke poekukleid ja veisehakkliha juurde, kuid meil on oma burger mida me soovime müüa ja mingit haledat varju me temast looma ei hakka.
Kõigepealt saidki otsa burgerid, siis vaadati mida põnevat veel mul müüa on, olid sotšnikud ja šokolaaditükkidega küpsised, need osteti ka kõik ära. Igatahes täielik tühjus oli meie letil enne kui üritus läbi sai.
Kogemuse saime kõva ja suurteks abilisteks kohapeal olid mul mu vend Tambet ja tema pruut Triin, ideaalne bande kellega sellist eventi teha.
Kodus loomulikult toetas mind mu abikaasa ja mu kaks imeilusat tütart, kes küll päris täpselt aru ei saanud, miks see emme niiviisi ringi sebib koguaeg.
Egas ise pilte teha jõua, nii et SUUR tänud Dmitrile kes sõitis Rakvere äärest kohale burgerit maitsma ja protsessist pilte tegi ja seda üritust jäädvustas.