Minust

Tore, et oled siia tulnud!

Olen 28 aastane põline Pärnumaalane Irma. Mulle meeldib süüa head sööki ja teha teisi rõõmsaks. Igasugustest katsetustest kasvaski välja Maaneiu & Toit blogi,  kuhu olen ma kirjutanud kõike toredat aastast 2015.

2020 augustis käisime burkse tegemas

Igapäevaselt olen ma kodune, ei käi päevatööl, ise naljatledes olen meeleheitel koduperenaine, kasvatan oma kahte tütart koos abikaasaga ja hoolitsen nende eest igapäevaselt. Meil pisut ebatavalisem elukorraldus ka, nimelt jäin ma elama oma lapsepõlve koju, kuhu rajasimegi oma kodu. Maja on suur ja ruumi jätkub kõigile, ühel pool majas elame meie neljakesi ja teisel pool mu Isa ja Ema. Ma arvan, et muidu oleks mu pea ammu plahvatanud, kuid sellest päästab et meil majja eraldi sissepääsud ja eraldi köögid, vannitoad jne. Miks ma seda pikka juttu siis räägin – selleks, et selgitada miks on mul põhjust ja motivatsiooni pidevalt süüa teha, kuna meid nii palju siis lõpuks süüakse kõik ära, isegi need mis pooleldi aia taha lähevad.

Minu süles Leelo ja Martini süles Linda. Mu kullakallid!

Söögitegemist ei tasu võtta tõsiselt. Samuti on retseptid pelgalt soovitused, mida saab alati enda eelistuse järgi muuta. Fakt on see, et kõigil läheb vahest midagi untsu, mitte ainult uued asjad vaid ka need mis on aastaid tulnud vabalt välja, võib ükspäev täiesti metsa minna. Lihtne vastus sellele on – päevad ei ole vennad. Igatahes ei tasu meelt heita ja alati ikka edasi proovida. 🙂

Hindan väga kõrgelt kvaliteetset toitu ja toiduaineid. On ikka vaks vahet kas teed tomatisalatit oma kasvuhoones kasvanud tumepunase lõhnava tomatiga või poes müüdava hispaania tomatiga mis meenutab vahest kõrvitsat vahest plastmassi, ehk siis tomatil ja tomatil on ikka vahe. Ehk siis jutu point on see, et nii palju kui endal võimalik, tuleks kasvatada ise köögivilju/puuvilju. Kuna meil suur aiamaa ja kasvuhoone ning mu Ema on taimelausuja, siis iga aasta kasvatame endale kohe söömiseks ja ka hoidistamiseks palju vilju. Meie katsetusest ja perelemmikutest olen enamuse hoidiseid kirja ka pannud, uusi katsetusi on praegu vähemaks jäänud, aga küll siis kui lapsed suuremad – jõuan jälle rohkem asju välja mõelda :).

Linda pani endale lokirulli pähe ja hakkas sibulaid sorteerima

 

Moonikeeksi segamas

Aga isegi kui mu lapsed on väikesed, kaasan ma neid söögitegemisse. LOOMULIKULT jõuan ma üksi kiiremini ja vähem laga on ka, aga kus mul enamus ajast kiire on? Lasen siis neil mind aidata, et nad näeks kuidas toit tuleb ja et see on tegelikult põnev ka, kuidagi üks asi muutub toorest-küpseks ja on söögiks valmis. 

 

Viineripirukaid tegemas

Igatahes utsitan kõiki ise rohkem süüa tegema ja vähem poolfabrikaate ning poetoitu sööma, vahest muidugi võib, kui on väga kiire või oleks lihtsalt väsinud. Aga tuleb ka end kokku võtta, sest kui paned kehasse halba kütust, siis on ka halb olla :).