Või siis kissell marjadega, kuidas keegi soovib. Tunnen nagu oleksin katkine plaat, et korrutan talvisel ajal ühte juttu – õige aeg on ära süüa kõik suvel hoiustatud kraam, nii sügavkülmast kui sahvrist. Marjakisselliga kasutan ära sahvrist koduse sõstramahla ja sügavkülma tallele pandud vaarikad ja mustikad. Seda kisselli serveerisin mina koos kohupiimakreemiga, kuid lisandiks sobib ka vahukoor, mannapuder, riisipuder, olen ka kohanud serveerimist koos saiavormiga, või kui on vaid kisselli isu, siis võib teda vabalt ka lihtsalt juua :). Maitsed on värsked ja meenutavad suve.
Vaja on:
u 1 l vedelikku kokku (lisasin kodusele sõstramahlale vett, et poleks liiga kange)
2-3 spl suhkrut (olenevalt mahla magususest)
u 4-5 spl kartulitärklist (oleneb kui paksu või vedelat kisselli soovid)
natuke külma vett
u 3-4 peotäit marju (mustikaid, vaarikaid, sõstraid…) mul otse sügavkülmast
Kõigepealt kaalun välja vedeliku otse potti. Panen umbes 300-400 ml kodumahla ja ülejäänud koguse vett, et kokku tuleks umbes 1 l (tavaliselt tuleb mul alati ka nõks rohkem). Siis panen poti tulele ja lasen tal keema tõusta, lisan ka suhkru.
 |
| Sügavkülmutatud mustikad-vaarikad valmis minema kuuma kisselli sisse ja siis jahtuma |
Kui segu peaaegu mullitab, segan tassis kokku kartulitärklise ja külma vee, segan hoolega, et tükke ega klimpe jääks. Siis koheselt lisan tärklise-vee segu kuumale mahlale, ise samal ajal mahla segades, tunned kohe kuidas kissell pakseneb. Lasen nõks aega tal veel pakseneda, ise samal ajal segades ja siis võtan tulelt, ülekeeta ei tasu.
Siis panen otse sügavkülmast vaba käega suvalise koguse marju kuuma kisselli sisse, siis marjad ei kee surnuks ja jäävad ilusad terved, kuid kuumus tõmbab ikkagi läbi. Siis viin kisselli esikusse jahtuma ja kui ta pole enam soe, on ta serveerimiseks ja tarbimiseks valmis :).