Väga kange ja eheda maitsega moos, kuhu on lisatud täpselt parasjagu suhkrut (loe vähe), et oleks ideaalne hapukas lisand verivorsti juurde. Muidugi sobib ta ka kookide vahele või pannkookide peale. Ka röstsaia peal on ta väga hea.
Moosi tegemine on lihtne, korjamine on tüütum, õnneks ma sain seekord kingituseks hunniku pohli ja mulle jäi vaid keetmiserõõm.
Vaja on:
1,5 kg pohli
300 g suhkrut
Täpselt selline peabki minu arust moosi koostisenimekiri olema. On mari ja on suhkur. Ei ole vaja lisaaineid ega vett ega muud müra.
Kõigepealt marjad potti ja suhkur peale ning madalal tulel podisema. Kuna pohl on kõvemat sorti mari, siis pisut surun pudrunuiaga marju puruks ka ja jätan segu podisema.
Koorin ära ka vahtu mis peale keeb.
Keedan täpselt nii kaua kuni on segu selline moosjas, aega ma ei oska öelda, aga segu pole enam nagu toore maitsega. (Peaasi, et ise oled moosiga rahul, sest sina ise oled ju see kes seda sööb, hoidis peab valminult olema selline, et tahaksid teda süüa ja täpselt sinu enda maitsejärgi. Tee magusamaks, lisa muid vahvaid maitseid, peaasi, et ise rahul oled :).
Siis panen purgid ja kaaned ahju 100 kraadi juurde kuumenema ja siis kohe kuum moos kuuma purki, kasutan sellist purgilehtrit, et kuskile eriti palju laga ei jääks ja kaaned keeran peale ahjukinnastega.
Valmis purgikesed jahtuvad köögis maha ja rändavad sahvrisse teiste hoidiste juurde oma aega ootama.