Suvikõrvitsatel on nii austajaid kui neid kes kohe kaarega sellest pisut imalast ja igava maitselisest köögiviljast mööda lähevad. Kuid tal on ka oma võlu, lisaks sellele, et nad on madala kalorisisaldusega, võimaldab nende kuju ka miskit nende sisse panna ja nad moodustavad mõnusa mahlase kesta.
Seekord tegin teadlikult lihavaba versiooni, päris veganiks ei julge ma seda nimetada, sest juust on ka mängus. Katteks lisasin juustule paar peotäit tortilla krõpse, mis andsid piisava ja vajaliku tekstuuri toidule.
Vaja on:
2 keskmist suvikõrvitsat
1 tassitäis kinoad + 2 tassitäit vett (kasutasin kolmevärvilist, et oleks ilusam)
mõned supilusikatäied kodust tomatipastat
natuke õli
natuke ürdisoola
pitsamaitseainet
paar peotäit riivjuustu
paar peotäit tortilla krõpse
Kõigepealt alustasin kinoa keetmisest. Selleks lasin kaks tassitäit vett keema, panin näpuotsatäie soola ja siis kinoa keevasse vette. Keetsin teda umbes 15 min (paki peal juhend olemas) ja siis jätsin ta kaane alla seisma. Kui pole kogu vesi ära auranud aga kinoa juba pehme, siis kurna vesi ja jäta siis seisma.
Järgmisena lõikasin suvikõrvitsad pooleks ja uuristasin sisud välja, panin need kõrvale. Siis ahi 200 kraadi juurde ja hakkame täitma. Esimesena niristasin natuke õli ja pisut ürdisoola uuristatud suvikõrvitsatele, siis panin kinoad, siis tomatipastat, siis pitsamaitseainet ja ahju 15 minutiks.
Järgmisena lisan riivjuustu ja tortilla krõpsud, mida ma kätevahel purustasin ja uuesti ahju 15 minutiks.
Ja siis ongi valmis, pehme mahlane suvikõrvits, põnevat närimisnaudingut pakkuv kinoa, tomatipasta annab hapukust ja mahlakust, ning peal see juustu-krõpsu kate on nagu kirss tordil – lihtsalt ülimaitsev kombo.
Aa ja kes arvas et ma niisama need suvikõrvitsa sisud kõrvale panin, siis kuna ma ei suuda taluda mitte mingisugust toiduraiskamist, siis keetsin maitsva lillkapsa-suvikõrvitsasisu püree, millele lisasin soola ja võid ning valmis ta saigi. Suvikõrvitsasisu pisut mahendas ja pikendas seda lillkapsast, väga maitsev tuli.
