Tomatipasta/tomatimahl – purki

See on mu KÕIGE väärtuslikum hoidis, sest teda kulub mul palju ja ma kasutan teda väga paljudes soolastes toitudes. Tegemine on ajamahukas aga seda väärt, sest enam jaolt teeb töö ära pliit – kus ta vaikselt peab podisema, et saada tihkeks. Kusjuures, kes tahab teha tomatimahla, siis süsteem on sama, ainult, et keetma peab vähem (selle koduse tomatimahlaga tuleb parim bloody mary kokteil :).
Retsepti koguseid ei pea jälgima, ei ole oluline kas tomateid on vähem või rohkem, tuleb nad keema panna ja siis maitsestada nii nagu endale meeldib :).
Meie pere on seda hoidist teinud aastat 2016.
Parim tomatisort tomatipasta tegemiseks on ROMA, ta on piklik ja väga suure viljaliha osakaaluga. Muidugi saab kõikidest sortidest ta valmis keeta, seda põnevam lõpptulemus. Kuid teadlikult ma ei maitsesta seda hoidist ühegi kindla ürdiga, et jätta võimalus seda teha hiljem. Lõpptulemus on väga rikkaliku ja intensiivse tomatimaitsega.
Üks asi veel, kindlasti ei tasu segu üle magustada, kuna tomat jahtudes muutub magusamaks ja selle vea oleme me ka teinud – pigem vähem suhkrut lisada.

Vaja on:
Tomateid
(meil oli 9 kg terveid tomateid, ilma sabadeta ja lõigutuid oli 8.2 kg)
Lõpu maitsestuseks 2 spl jämesoola, 2 spl suhkrut, 1 spl pipart.

Kõigepealt korjata tomatid ja jätta nad järelvalmiva (meil olid nad garaažis kastis), et nad oleksid super-hüper valminud. Kellel endal tomateid pole, siis turul on palju toredaid tädikesi-onukesi kes neid heameelega müüvad :).

Meie tomatisordid: Tigerella, Visa, Moneymaker ja Malle ees ja paremal piklikud Roma sorti tomatid

Siis pesta viljad ja hakata neid lõikuma, me eemaldasime varreosa, tomatid tükkideks, panime potti ja surusime natukene kartulinuiaga tomateid puruks, et segul oleks kohe kergem keema hakata.

Pestud, sabakesed lõigatud ja natuke kartulinuiaga surtud, et mahl välja tuleks

Segu keetsime niikaua kuni pole enam seda toorest lõhna/maitset, kui kõik on nagu pehmeks keenud.

Segu on korralikult keenud ja pole enam sellist tooret maitset, vaja ajada läbi sõela.

Siis tuleb segu ajada läbi sõela ja uuesti keema panna, madalal kuumusel, et ta vaikselt podiseks ja auraks, vahepeal ikka segada ka, et põhja ei kõrbeks.

Koored ja seemned jäävad sõelale ja potti jääb maitsev tomatimahl, millest pika keetmise peale saab tomatipasta

Lõpuks muutub ta täidlaseks punaseks ja tomati maitse on eriti intensiivne. Seda tomatimaitset aitan ma rõhutada soola, pipra ja suhkruga. Eks igaüks saab seda enda maitsejärgi timmida.

Tomatipasta valmis, lisasin soola, suhkru ja pipra. Kord veel segu kuumaks ja siis kuuma purki.

Siis purgid ja kaaned ahju 100 kraadi juurde kuumenema. Kuum segu kohe kuuma purki ja kuum kaas peale, siis on suhteliselt kindel et see hoidis säilib sul mitu aastat sahvris. Aga meil saab ta iga aasta enne uut hooaega otsa, sest ma kasutan teda tõesti palju. Poe tomatipastad ajavad mind alatihti kõrvetama, nii et oma kraam on ikka kõige puhtam, parem ja maitsvam.

Rubriigid

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*