Osso buco on otsetõlkes “auguga kont”, kasutatakse enamasti veisekoodi ristlõikeid. Kuna minul on vedanud jahimehest sõbraga, siis mina saan kasutada põdrakoodi seibe. Liha tuleb kindlasti hautada, sest jalalihased teevad palju tööd ja on seetõttu sitked. Ma ei teinud päris klassikalist osso bucot, kuna polnud tuju kellegi retsepti sõrmega taga ajada.
Vaja on:
8 põdrakoodi seibi
3 sibulat
5 suurt porgandit
1 purk tomatipastat (kasutasin enda tehtud, sobib ka poe oma, aga siis lisada suhkurt juurde)
poolik purk koduseid marineeritud tomateid (seisid lihtsalt külmkapis)
puljongikonsentraat (kasutasin ulukipuljongit sügavkülmast)
1 tšilli
3 küüslauguküünt
4 loorberilehte
7 pipratera
soola
pipart
vett
Kõigepealt siis ahjuvorm pliidile sooja, sinna veidi õli, et pruunistada porgand, sibul, küüslauk ja tšilli. Siis puljong, tomatipasta ja marineeritud tomatid ja soola. Natuke lased podiseda ja siis saab lisada eelnevalt soolatud ja pipardatud põdrakoodid, vedelikku peaks ikka nii palju olema, et kõik liha vee all oleks. Siis polegi muud, kui ahju 150 kraadi juures ja las podiseb seal 3,5 tundi.
Klassikaline lisand osso bucole on risoto, aga kuna ma eelmine kord tegin seda risotoga, siis seekord keetsin lihtsalt farfalle makarone ja lisasin hautisesse. Mõnus leemeke jääb ilusasti makaroni külge. Hinnatud on selles toidus luuüdi, mis vaiksel podisemisel rikastab puljongit, lisades mõnusa rammususe juurde. Jätsin panemata valge veini, mis on osso buco juures kohustuslik, aga julgen tunnistada et maitse selle all ei kannata.
