Kodune plaadipitsa

Tavaliselt teen pitsat siis, kui on külmkappi jäänud väike singi jupp ja pisut vorsti, väga hea viis ära kasutada. Tomatikaste on mul enda tehtud, lisan juurde vaid sortsu ketšupit ja et oleks vunki ka sortsu sriracha tšillikastet. Peale panen kõik vorstid ja singitükid ning ananassi, kuna mu abikaasale väga meeldib ananass pitsa peal, tean et palju vihkavad seda ja ütlevad et ananassi koht pole kunagi pitsa peal :D. Lisan ise tehtud pitsamaitseaine suvistest ürtidest ja muidugi korralikult juustu. Hea süüa nii otse ahjust kui hiljem külmalt.

Pitsapõhja teen ma argipäeviti pulbrist, siis kui on rohkem aega, teen ise pärmitaigna põhja.
Vaja on:
1 pakk õhukese pitsapõhjapulbrit
2 spl srirachat (tšillikaste)
2 spl ketšupit
sinki, vorsti, salaamit
pool purki konserveeritud ananassi
peopõhjatäis pitsamaitseainet
2 pakki riivjuustu
Kõigepealt tuleb valmis teha taigen pakendi juhendi järgi ja jätta ta pisut ajaks seisma. Selle ajaga jõuab lõikuda lihatooted.
Tüki kaupa mätsitud taigen plaadile
Minu panni suurus on 45x35cm, ühest pitsapõhja pakist piisab täiesti. Mina võtan tükikese taigen ja järjest surun selle pannile, võimalikult õhukeselt, sest ta kerkib päris palju ja siis kui on liiga paks, tuleb väga saiane pitsa ja seda ma ei taha. Seega tükk-tüki haaval venitan ja mätsin seda taigent pannile. Kui see on tehtud, panen tööle ahju, mul spetsiaalne pitsa-režiim mis näitab 200 kraadi.
Kõike komponendid va juust
Siis panen taignale peale, tomatikastme, sriracha, ketšupi, tükeldatud lihatooted, ananassi, pitsamaitseaine ja juustu. Selleks ajaks peaks ahi olema valmis ja küpsema ta lähebki. Valmis on ta siis kui ääred ja põhi on õrnalt kuldsed, umbes 13-15 minutit, olenevalt ahjust ja taigna paksusest.

3 kommentaari

  1. Andro Lande

    Kena lehekülg, mainin taas.

    Selle retsepti puhul aga tuleb tõesti tõsiselt nõu anda.

    Pizza puhul on kaks olulist osa, taigen ja tomatimöks.
    Ülejäänu on juba nö looming.

    Pizzataigna tegemisel tuleb, võimalusel, valida jahu, mille proteiinisisaldus on kõrge (näit. 12,2%), suure hädaga sobib ka tavaline jahu.
    Jahu, soe pärmivesi (kuivpärm või eluspärm, vahet pole) , sool ja OLIIVÕLI (sobib ka mõni teine õli). ÕLI on oluline, taigen on enam vormitav ja pizza ei jää plaadile kinni.
    Toimetada nagu pärmitaigent tehakse, sõtkuda, kuni ei jää enam käte külge kinni.
    Seejärel lasta taignal soojas “kosuda” 2,5 – 6 tundi, kausis rätiku all või kilekotis.
    Tehes suurema koguse võib jääki hoida jääkambris, jagades ta varem osadeks.

    Selle taignaga pole muret, teha pizza neljakandiline või ümar.

    Ja tomatimöks.
    Tomatipasta, sool, ÕLI, OREGANO, suts keedetud vett. Segada hapukoore paksuseks mögiks ja lasta pool päeva seista (saab ka kohe kasutada).

    Olles taigna lamedaks rullinud ( need õhus keerutatatavd pizzapõhjad on rohkem reklaam, kuid selline taigen on tõesti paindlik), on vaja määrida teda tomatimöksiga, katta oma maitse järgi valitud riivitud juustusordiga (hädaga kõlbab panna ka juustu viile) või hoopis mozzarella tükkidega ning siis olukorrast ja fantaasiast lähtuvalt kate.
    Ahi maksimum kuumusega.
    Pizza on siis valmis, kui juust mullitab. (5 – 8 min)

    Pika jutu mõte on – pizza ei jääks plaadile kinni, maitseks nagu pizza, poleks nagu plaadikook ja oleks võimalik teha varem ettevalmistatud taignast ja tomatimöksist pizzat mõne minutiga.

    Lihtne tegelikult, kuid paljud neid lihtsaid nippe ei avalda.

  2. Andro Lande

    Varasemas kommentaaris unustasin kirjutada, et taignale on vaja ka teesulikatäis, peoga suts, SUHKRUT, et pärm saaks toimetada, pärmitaignas.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*