Seapraad

Kõige olulisem on valida õige lihatükk, mina eelistan alati sellist liha, kus on rasva, kamarat ja konti, siis tuleb hea liha ja veelgi parem praeleem. Maitsestamisel kasutasin head tuttavat kanget sinepit ja Aasia-hõngulist austrikastet, mis värvib liha ja praeleeme ilusaks kuldseks, et liha ei jääks halliks. Pluss annab juurde sellist soolakas-magusat maitset, mis sealihale väga hästi passib. Tegemine on lihtne, lihtsalt aega nõuab, hakkama saab selle seapraega igaüks. 🙂

Kõige parem on teda teha kaanega ahjupotis, siis ei ole liha kuivamisoht nii suur.
Vaja on:
u 2,5 kg ahjuprae tükk (olen ka teinud koodisteikidest)
peaaegu terve tuub põltsamaa kanget sinepit
pool pudelit u 100-120 ml austrikastet
soola
pipart
tassitäis vett (lisada enne ahjupanekut, marineerimis protsessiks vaja pole) (mina näiteks loputasin oma austrikastme pudeli ära ja kasutasin selle vedelikuks)
Sinep, austrikaste, sool, pipar
Ideaalis võiks liha öö läbi külmikus marineeruda, ja järgmine päev lihtsalt 1-2 tundi enne küpsetama hakkamist toatemperatuurile tõsta, et ta jõuaks soojemaks minna, siis ei ole ahju minnes temperatuuri vahed nii äkilised.
Kellel seda varianti pole, saavad hommikul liha ära marineerida ja jätta nii kauaks kui võimalik toatemperatuurile marineeruma ja siis ahju, liha pole siis küll nii läbi maitsestunud, aga välja tuleb ta hea ikka :).
Kokku määritud, jätan marineeruma
Kõigepealt siis marinaad lahke käega lihatükile ja hõõruda liha mõlemalt poolt kokku. Soola ja pipraga ma ei koonerdanud, kuid neid saab ka vahepeal juurde lisada kui tundub et on mage, peaasi et üle ei soolaks.
Siis tõstsin ta ahjupotti, kuhu ta väga ära ei mahtunud aga ma ei viitsinud sahvrist suuremat potti ka otsima minna, surun ta sinna sisse ja asi vask.
Ahjus oli ta mul 180 kraadi juures umbes 3 h, eks see oleneb liha suurusest, potist ning ahjust endast. Valmis on ta siis, kui kahvliga puudutades on lihakiud läbi küpsenud ja pehme, et saab kergesti tüki käte.
Vahepeal ma kontrollisin, ega kogu vesi pole vahepeal ära auranud (vett peaks olema algusest lõpuni umbes samapalju, ära aurumisel tuleks vett juurde lisada) ja ka maitsesin liha ja leent, ning lisasin soola pisut veel juurde.
Kui liha valmis, tõstsin ta ahjust välja ja lasin tal seal ahjupotikeses veel olla. Ja siis oli serveerimise aeg, lisandiks klassikaline praekapsas, sest sealihale on vaja midagi happelist, mis aitaks tal vaevusteta seeduda, selletõttu on neid kahte koos ka söödud :).

Rubriigid

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*