Need kes ei ole söönud ise tehtud pastataignast tooteid, ei tea millest nad ilma jäävad. Tundub selline heietav ja targutav jutt, kui tegelikult ka on see täiesti omamoodi ja sada korda maitsvam pasta. Lihtsalt polegi muud kunsti, kui see, et ta võtab aega ja ka käterammu. Kuldne reegel on, mida ma järgin: 1 muna kohta 100 grammi jahu.
Vaja on:
500 g durum-jahu
5 muna
sool
Kaaluda välja jahu, teha keskele süvik ja lüüa sinna 5 muna ja pisut soola. Kahvliga vaikselt klopid muna ja haarad ka kaasa jahu, siis kui on selline pudine kõik, hakkad kätega sõtkuma. Läheb aega, 15-20 minutit sõtkud, pole tarvis mujal biitsepseid treenidagi. Nüüd oleneb muna suurustest, kui on piisavalt suured munad, pole vett vaja, kui on pisemad, või kuluda paar tilka vett taignale juurde. Kuid põhiline on see, et gluteen selles jahuks hakkaks välja tulema, seda teebki rohke sõtkumine ja taigna töötlemine. Tainas muutub järjest pehmemaks, siidisemaks ja vetruvaks, nagu plastiliin. Lõhn muutub järjest pastasemaks (sellist sõna vist pole olemas, aga selline see lõhn on). Kui sa tunned, et ta on mõnusalt pehme, siis pane ta kilesse ja külmkappi seisma u 15-20 min.
Siis saab temast töödelda mida iganes hing ihkab.
Valmis pasta olen ma õhukeseks rullinud ja teinud juustutäidisega ravioole. ja tagliatelle pastat, ehk siis pastaplaat lastud läbi lõikuri ja lisatud juurde koort, kana ja kõike muud head, väga hästi saab ka ise lasanjeplaate teha.
Täiesti edukalt saab pastategemisest organiseerida dinner-party, igaleühele ülesanne, kes teeb taigna, kes rullib, kes hakib koositsosi ja kes täidab veiniklaase (ei propageeri joomist, või siiski? :D). Lõbu laialt ja kõht ka täis.