Munavõi + soolaliha + värske kartul

Kui oleks vaja välja valida mingi parim suve söök, ilma milleta ükski suvi läbi ei saa, siis on minu valik selle kombo peal. Vanasti söödi soolaliha metsikutes kogustes, kuna see oli parim viis liha säilitada. Nüüd see küll ei ole enam nii popp kui vanasti, kuid annab selle soola laksu, mida suvel kuumade ilmadega on eriti vaja. Mulle ikka väga soolaliha meeldib. Kellele mitte, siis võib liha asendada heeringaga, ka väga maitsev ja sobilik koos muna ja kartuliga.
Kes kardab et ampsud jäävad kuivaks, võib juurde võtta hapukoort.

Vaja on:
10 muna
100 g soolast võid
50 g magedat võid
paljupalju maitserohelist (kasutasin tilli ja kuna sibulapealsed on juba väsinud, siis asendab põllul kasvava porrulaugu pehme latv teda)
sool;pipar (soola mitte väga palju panna)
1 pakk soolaliha (u 500 g)
värsket kartulit

Kõigepealt siis võtta välja külmkapist munad ja või. Munad keema panna ja nagu ikka, külma vette, kui keema läheb hakkad aega arvestama, siia sobivad 10 minuti muna tekstuur. Või las lihtsalt olla nii kaua toatemperatuuril kui aega on. Siis lähen mina põllule ja võtan väikse ämbritäie kartuleid. Siis toas panen poti koos veega keema, sest värske kartul on vitamiine täis, seega tuleks ta panna keevasse vette, siis jäävad toitained sisse. Vana kartul tuleks panna külma vette ja siis keema lasta, sest temas on juba ladestunud mitte nii head ained, mis võiksid vette välja keeda.

Mõnusalt läbikasvanud

Igatahes, siis tuleks lõigata lahti soolaliha, poes tuleks valida selline tükk mis on mõnusalt läbikasvanud, nagu mul joppas. Siis lõigata nii õhukesed viilud kui saad, siis nad küpsevad rutem ja jäävad krõbedaks. Praadides mina rasvainet ei kasuta (ilmselgelt). Liigse rasva liha praadimise vahepeal lihtsalt valan koerakaussi ja loomulikult praen liha mitmes jaos, muidu hakkab kõik hauduma. Kauss kuhu sa praeliha paned, võiks olla vooderdatud köögipaberiga, see imab veel tilkuva rasva endasse ja ei hangu liha külge.

Krõbe soolaliha, ideaalne suvel 🙂

Kartul vaikselt keeb, liha on praetud, siis tegelen edasi munavõiga. Munad teen peos kahvliga katki, mingit erilist kunsti pole, ei pea kõik tükid ühesuurused olema. Siis segan käega või ja muna läbi, lisan tilli ja porrulauku, pisut soola ja pipart, segan korra veel ja valmis ta ongi.
Selleks ajaks peaks kartul pehme olema, kurna ja hakkagi sööma.

Muna, või, till ja porrulauk

Rubriigid

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*