Pihlakaželee & pihlakasiirup

Kuna oli väga hea pihlaka aasta, siis ei olnud see aasta mahti teda puu otsa lindudele jätta. Ta on üpriski mõrkjas mari, et niisama kobarat sööma ei kipu, kui siis paar marjakest. Igatahes see aasta me katsetasime želee tegemist, esimene kord tuli välja, teine kord mitte. Põhjus oli marjade küpsusastmes, esimene kord olid marjad pool-küpsed ja pektiinirikkad, teine kord oli nad täiesti valminud ja tee või tina, ei muutu želeeks (no ehk oleks muutunud kui oleks veel paar tundi keetnud, aga siis oleks ta olnud liiga magus, et poleks süüa kõlvanud). Ei hakanud ka mingit keemikut mängima, vaid jätsime ta siirupiks, maitsev on ta niikuinii.

Tegumood on mõlemil täpselt sama, erinevad ainult kogused.

Vaja on:
Želee
2 kg marju
1 l vett
2 kg suhkurt

Vaja on:
Siirup
3 kg marju
1,5 l vett
1,5 kg suhkrut

Kõigepealt tuleks marjad ära korjata, ära puhastada ning panna sügavkülma. See aitab vähendada mõrkjat maiku ja tuleb ka paremini mahl välja.

Võib tule maha keerata, piisavalt pehmed
Võib hakata kurnama

Siis võtta sulama ja kui on marjad täiesti sulanud panna potti ja peale nii palju vett kui vaja. Tuleks keeta niikaua kuni marjad on pehmed (ei lähe nii ruttu kui sõstardega, aega ikka kulub pisut). Siis kui on marjad pehmed, keerad tule alt ära aga jätad poti sinna peale seisma, umbes paariks-kolmeks tunniks, kuni marjad on alla langenud ja mahl peal. Kui tahad selget lõpptulemust, ilma viljalihata, tuleks marjad kurnata läbi kahekordse marli, julgelt võib ka peale suruda, kuna naljalt sealt midagi peale mahla välja ei tule. Siis saadud mahl uuesti keema lasta, esimene vaht riisuda, lisada suhkur ja keeta. Oleneb siis mida, želeed keetsime niikaua, kuni tekkis selline tumepunane värv ja suhteliselt tihke konsistents, nagu hakkas hanguma kulbi külge. Siirupiga läks lihtsamalt, lihtsalt oli vaja pisut keeta ja valmis ta oligi.

Kuna pihlakal oli ülipõnev maitse, sobib ta nii soolase kui magusa toidu juurde. Želeed oleme söönud uluki- ja lambalihaga ning vanemate juustude juurde. Siirupit võib veega lahjendada ja niisama juua, või panna koogivahele/peale/sisse 🙂

Väga vitamiinide ja mineraaliderikkad marjad mis aitavad saja erineva häda vastu 🙂

Rubriigid

4 kommentaari

  1. Anonymous

    Kas Te kasutasite želeeks tavalist suhkrut? Kas sellega tardub see ära ka?

  2. Mina kasutasin jah tavalist suhkrut, kuna marjad olid pooltoored ehk pektiinirikkad. Kui marjad on täitsa küpsed soovitan kasutada suhkrut kuhu on lisatud juurde pektiini, nt moosisuhkrut :).

  3. Aastad on möödunud,aga ma tahaks ikkagi midagi öelda.Siirupit saab ka teha ilma veeta,muidugi tuleb ta kangem.Mina aurutan külmutatud marjad ja saadavast mahlast keedan siirupi.Mahlale panen peaaegu üks ühele suhkrut.Keedan tasasel tulel ja ei ole vaja panna moosisuhkrut.Ta tavaliselt muutub tarretiseks rohkem,aga seda saab kasutada ka morsiks.

    • Aastad mööduvad jah, aga pihlakad jäävad meile ikka 😀.
      Väga tänan mõtete eest kuidas teie teete, mina pole kunagi marjaaurutit kasutanud, sellepärast kasutasingi vett.
      Ma seda moosisuhkru varianti mõtlesingi rohkem selleks kui tahta teda liha või muu toidu kõrvale süüa, siis hoiab ta ilusasti kuju 🙂.

Vasta Anonymous-le Cancel

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*