Enamasti kohatakse füüsalit kookide-tortide peal kaunistus elemendina, mõjub ta ju efektsena oma oranži marja ja paberõhukese membraaniga. Kuid see aasta kasvatasime teda kasvuhoones ja tegime temast hoopis moosi. Kuldkollane, pisikeste seemnetega moos on täielik maitseplahvatus mida ma pole enne saanud. Kuna see moos on nii maitsekas, siis sobib ta nii juustu moosiks kui ka röstsaiale või pannkoogile. Igatahes on minu püsimatu hing, mis otsib alati midagi uut ja põnevat, selle füüsalimoosi üle väga uhke ja rahul.
Vaja on:
1 kg füüsalimarju (ilma membraanita)
4 spl suhkrut
300 g moosisuhkrut
Kõigepealt tuleks füüsalid ära puhastada ja ka ära pesta, sest tal on peal pisut vaigune-kibe kiht, mida oma moosi sisse kindlasti ei taha.
 |
| Puhastatud füüsalid |
Kui marjad pestud, siis panen ma nad potti ja surun kartulipressiga nad katki, lisan 4 spl tavalist suhkrut ja panen madalale kuumusele podisema. Valmis on ta siis kui marjadel pole enam toorest maiku, kulub umbes 30-40 minutit.
Siis viimasena lisan ma moosisuhkru (kuigi marjad on ka ise pektiinirikkad, siiski toetan ma seda veelgi) ja lasen keeda.
Panen samal ajal ka purgid 100 kraadi juurde ahju kuumenema ja kui moos on valmis siis otse kuum moos kuuma purki.
 |
| Korjatud viljad igas valmiduses laseme enne moosi tegu järel- valmida |
 |
| Pisut puruks pressitud |
 |
| Lisatud 4 spl tavalist suhkrut |
Füüsalit nimetatakse ka veel inkamarjaks, juudikirsiks, Hiina laternaks jne.
Tegelikult ei kuulu füüsal marjade hulka vaid hoopis on ta maavitsaline koos tomati, baklažaani, paprika ja kartuliga ja on hoopis köögivili.
 |
| Valmis podisenud moos, lisada veel 300 g moosisuhkrut ja siis purki |
Viljad valmivad ka peale korjamist, päris valmis on nad siis kui paberõhuke membraan ehk õietupp on paberkuiv ja krõbisev, enamasti kukuvad sellised viljad põõsa otsast alla mis viitabki nende lõppvalmidusele.
