Ehk siis vähendada toiduraiskamist ja kasutada ära pudrujäägid. Mul on kaks last, 3 aastane ja 1 aasta 2 kuune, ning neile putru tehes ei tea MITTE KUNAGI palju nad söövad või kas neil üldse on pudru isu, päevad ei ole vennad. Vahepeal saab kastrul täiesti tühjaks, teine päev on seal nii palju putru alles, et ära visata ei raatsi. Seega muna ja jahu juurde, sahvrist moos, sügavkülmast marjad ja ongi üks söögikord/vahepala lastele jälle olemas. Valmis pannkoogid saab ka sügavkülma panna, hea võtta kui ruttu tarvis :).
Kui on kapi peal mõni õnnetu tumeda koorega banaan, saab ka tema siia sisse kahvliga peenestada. Või on mõni nukralt kortsulise koorega õun, saab ka tema ära koorida ja segule juurde riivida.
Kogused on suvalised, sest kunagi ei tea kui palju midagi üle jääb ja egas ma seda kaaluma ka kipu, tunde järgi, kui koogikesed kokku ei hoia, siis jahu juurde :).
Vaja on:
Putru – mis on järelejäänud
2 muna
jahu
sool;suhkur
õli (praadimiseks)
Järgi jäänud pudrule lisan juurde munad ja jahu ning segan segi. Kuna pudrus endas on piim niikuinii sees, siis seda ma juurde ei lisa.
Panen panni kuuma, lisan natuke õli ja tõstan lusikasuurused taignahunnikud, praen mõlemalt poolt kuni kuldne ja valmis ongi.
Sahvrist võtsin maasikmoosi keedise ja sügavkülmast metsmustikaid ja oma-aia vaarikaid. Lapsed sõid rõõmuga ja ma usun et nad ei kahtlustanudki, et see oli nende hommikusest pudrust tehtud :).