Maa sees küpsetatud kitsejalg

Ehk siis üks iidsemaid küpsetusviise – on tõendeid, et 1230 aastal oma toitu niimoodi küpsetati, lisati ka köögivilju. Mul on ammu olnud isu katsetada seda tehnikat aga suhteliselt palju sahmerdamist on sellega (kaevata auk, otsida kivid, teha lõke, küpsetada liha) ruttu ei saa miskit. Aga egas enne asjad tehtud ei saa, kui neid tegema ei hakka :D.

Vaja on:
2 metskitsejalga (hea variant on ka lambajalg ja olen näinud et mõni paneb terve kalkuni ka sinna maa sisse, ühesõnaga mida iganes ise soovid küpsetada)
palju soola
palju pipart
8 suurt küüslauguküünt
suured peotäied ürte (kasutasin rosmariini, tüümiani)
Ja küpsetamise päeval mässisin ma nad viinamarjalehtedesse (ei tahtnud et nad otse-kontakt fooliumiga on ja viinamarjalehed andsid hapukat maitset juurde – mis sobis ulukilihaga hästi)

Leidsin sügavkülmikust kaks metskitsejalga ja selles tuligi idee, et võiks nad maa sees ära küpsetada. Võtsin nad sulama ja siis maitsestasin nad ROHKE soola-pipra-purustatud küüslaugu ja peeneks hakitud ürtidega ära. Siis mässisin nad kilesse ja jätsin umbes 1.5 päevaks marineeruma.

Augu kaevasime täitsa suvalisse kohta, mõõdud umbes sellised, et kaks jalga ja kivid mahuks ilusti ära. Siis otsisime kive, lamedamad panime põhja ja ülejäänud laotasime külgedele ja peale. (!!Augu kaevamine ja kivide otsimine võtab kõvasti aega, kellel võimalus see eelmine päev valmis teha, kasutagu seda!!)

Valisime suvalise koha välja ja hakkasime kaevama
Auk kaevatud, tuli otsida kivid, nagu näha leidsime igasuguseid, suuri-väikeseid-lamedaid

Nüüd tuleb teha lõke, vot seda ma ei tea palju puid kulub, meil ka vist jäi pisut väikseks see lõke, kuigi lõpuks sai liha ikkagi küpseks.

Kivide peale sättisime lõkke

Siis mässisin liha viinamarjalehtedesse ja korralikult fooliumisse, et muld lihale ligi ei pääseks. Siis tõstsin söed labidaga ära, et nad hiljem liha peale tagasi panna, alt küpsetavad kuumad kivid ja peal söed.

Viinamarjalehed ilusasti ümber
Ja korralikult mitu-mitu kihti fooliumi ümber

Ühe vea tegin ka, nimelt kui ma hakkasin fooliumisse mähitud jalgu kuumade köetud kivide peale panema, siis mulle tundus et see kõik on liiga kuum ja mu kitsejalad kõrbevad ära ja ei saa keegi midagi süüa. Panin siis selles hirmus labidaga mulda kivide ja kitsejalgade vahele, kuid hiljem tõdedes oli see viga, sest muld hajutas selle kuumuse ära ja ei saanud kitsejalad nii ruttu valmis kui oleks võinud.

Tagant järgi tarkus, et sellise suuruse liha ja lõkke juures polnud tarvis panna mulda alla ega peale, kohe kuumadele kividele ja siis kuum süsi peale ning viimasena murumättad, mis hoiavad kuumust kinni. Kartsin et kuumus nii suur ja liha kõrbeb ära, aga see hirm oli alusetu
Jalakesed küpsemas

Egas see on paras põrsas kotis ostmine, ei tea enne liha olukorda kui kõik lahti kaevad. Tegime seda ühekorra (kui oli möödunud u 3h) ja mõõtsime termomeetriga ning tuli välja, et on alles toores ja panime kõik uuesti tagasi.

Mina kartlikult kaugemal ja Tambet uurimas kas saab juba asja, aga ei saanud veel, panime mulla tagasi ja lasime veel olla. Aga kuumus oli ikka kõva, sain isegi prillid uduseks.

Valmis sai liha 5-6 h pärast ja liha oli meeeegaaa pehme, uskumatu tekstuur ja maitsestus oli ka täiesti läbi liha läinud, et isegi keskel kondi juures oli tunda maitseid. Aga pisut oli liha kuiv, eks siin tuleb mängu lihavalik, ehk meil oli uluk, mis on rasvavaene ja kintsutükk mis on ülimalt sitkeliste lihastega. Ma ei tea kas seda annaks paremini teha, eks kogemused tulevad läbi katsetuste. Kokkuvõttes olin mina selle katsetusega ülirahul ja esimese korra kohta, läks ikka päris hästi, sest lõpptulemus tuli söödav ja ausalt öeldes ka maitsev :).

Koorisime ta lahti ja ega ta kõige apetiitsem kohe välja näe, pole praetud-grillitud pruuni välispinda, aga maitsev ta oli, läheb kindlasti kordamisele, kuid siis mitte metkitsejalaga vaid mõne muu lihaga :).

Rubriigid

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*