See salat sobib tugevate maitsete austajaile, kuna sisaldab soolaliha, marineeritud äädikast sibulat ja korralikult teralist dijoni sinepit. Igatahes meie peres täielik hitt. Praegusel ajal ideaalne salat, sest värske kartuliga, mis on mõnusalt magus ja igasuguste maitserohelistega mis praegu põllul vohavad tuleb ta täpselt ideaalne. Serveerida tuleks teda soojalt, kuigi meie peres pisteti teda ka külmast peast, lihtsalt siis ei ole ta enam nii aromaatne, aga hea on ikka :).
Koguseliselt 4-5 inimesele (kes armastavad tugevaid maitseid, laste sünnipäevaks seda teha ei soovita.)
Vaja on:
u 20 keskmise suurusega (pigem pisemat) värsket kartulit
u 450g-500g soolaliha (ilusti läbikasvanud ja ilma kamarata)(võib asendada ka peekoniga)
2 sibulat
2 tl äädikat 30%
3 tl suhkrut
1,5-2 spl dijoni teralist sinepit
3 spl majoneesi (valikuline, aga minu arust sobis salatisse ja tegi kogu segu kreemjamaks)
sool; suhkur, pipar
palju maitserohelist – kasutasin sibulalatva ja tilli
Mina alustan alati sibula marineerimisest, selleks toon põllult sibulad, ladvad jätan hilisemaks ja mugulad pesen ning lõigun poolkuudeks ja panen kaussi. Sinna peale lisan 2 tl äädikat ja 3 tl suhkrut, segan läbi ja jätan lauanurgale marineeruma, vahepeal segan. Ülearu ei tasu ka teda mudida, muidu hiljem pole sibulal enam head krõmpsu tekstuuri.
 |
| Praetud soolaliha, marineeritud sibul, teraline dijoni sinep ootavad kuuma keedukartulit |
Siis lõigun ma soolaliha, ikka nii peenelt kui nuga lubab, siis küpseb ta rutem ja jääb krõbe. Soolaliha praen ma tavaliselt pannil 3-mes jaos ja mitte väga suure kuumusega. Panen nad kuskile taldrikule, kuhu panen ka köögipaberi, nõrguma ja jahtuma.
Nüüd põhimõtteliselt on suured tööd tehtud.
Kartuli panen ma keema siis, kui külalised kohe-kohe saabuvad või on juba saabunud, siis on kindel et salat jõuab soojana lauda.
Valmistan veel ette kuumakindla nõu, kuhu lõigun soolalihast suupärased tükid, asetan marineeritud sibula ja dijoni teralise sinepi. Siis kui kartul saab keenuks, saan kohe lõigata kuuma kartuli pooleks (jah, siin on vaja korraks sepakäsi) ja tõsta ta vormi.
Kui kõik kartulid on vormis ja auravad, lisan ma natuke soola, pipart, suhkrut ja majoneesi, ning hakkan vaikselt läbi segama, väga raevukalt ei tasu teha, muidu läheb kartul pudruks. Siis maitsen, kui olen rahul, lisan hakitud maitserohelise ja segan veel korra ning ongi valmis :).
Keedukuum kartul paneb alati sinepi ja marineeritud sibula äädika elama, et igakord poetan ka väikese pisara :).