Veisepuljong

Ise keeta puljongit on ajarohke ja pisut tüütu, aga see kõik on seda väärt. Teha on teda lihtne aga jahmerdamist on ikka omajagu. Kasutan alati majapidamises suurimat potti, et saaks võimalikult suure koguse head puljongit, mida kasutan supi, hautiste, kastmete ja risoto tegemiseks. Puljong mis kohe loosi ei lähe, panen sügavkülma ja tarbin siis kui vaja. Kuid viimasel ajal olen ma nii planeerinud, et puljongi keetmisele järgnevad sellised söögid kus teda tarvis on ja sügavkülma pole teda veel karbikestega jõudnud.

(Täpseid koguseid ma panna ei oska, kuna igalühel kontide hulk erinev, ainuke asi millega liialdades võib maitse untsu minna on loorber – võib muuta maitse kibedaks, muid maitseaineid ja sibulat kasutada julgelt)

Vaja on:
Veisekonte
Vett
(nii palju, et kondid kaetud)
Sibulat
(kindlasti koorega, et puljongile ilus kuldne värv tuleks)
Terapipart
Vürtsiteri
Loorber
Sool

Sinepiseemneid
Peterselli varsi
(lihtsalt seisid külmikus ja hea viis ära kasutada)

Kõigepealt kondid potti ja vesi peale, ning lased vaikselt keema tõusta.

Veisekondid ja vesi

Siis hakkad järjest vahtu riisuma ja üldse kõike mis sinna peale keeb korjad ära, et jääks ainult valge keemise vaht, kõik hall tuleb ära koorida.

Vaikselt tekib vaht mida vaja ära koorida
Enam vähem hall vaht korjatud, valge vaht on okei

Et puljong tuleks ilus ja selge, tulebki jälgida kahte asja, et ei keeda liiga tugeva kuumusega ja korjad ära kogu halli vahu.

Valmis sätitud maitseained: koorega sibul, terapipar, vürts, loorber, sinepiseemned, sool

Aga kui vaht on korjatud, sätin ära maitseained. Suur kogus koorimata sibulat, terapipar, vürtsi, loorberi ja soola. Vaieldakse kas soola lisada alguses või lõpus, aga mina olen leidnud kesktee ja lisan nii alguses kui ka lõpus, niiviisi on lihtsam maitseid paika saada.

Supsti potti

Ja siis jätan ma potikese podisema, puljongit tuleks keeta kaaneta, nii et tuleb arvestada ka, et osa veest aurab ära (eks mul piltidelt seda veetase muutust ka näha).

Ja las podiseb madalal kuumusel ilma kaaneta

Kui puljong oli paar tundi keenud leidsin külmikust peterselli varred ja lisasin ka nemad potti, et midagi raisku ei läheks :D.
Kui puljong on keenud 4 tundi, siis maitsen ja lisan soola veel juurde. Kui maitsetega on okei, keeran tule kinni ja jätan ta jahtuma. Järgmine päev koorin rasva, kurnan läbi sõela ja pakendan karpidesse ja hoiustan tavakülmikusse.

2 h oli segu podisenud kui leidsin petersellivarred külmikust ja lisasin nad ka hulka

Kuna mul oli konte väga palju, siis tuli ka puljong kangemaitseline ja kallerdus kohe ära. Aga parem ongi kui ta on kontsentreeritum, sest vett juurde saab lisada alati.

Selline nägi siis välja mu puljong peale keetmist, kurnamist ja külmikus olemist. Täiesti kallerdunud. Välimus on mitte midagi ütlev, aga maitse 10 punkti.

Rubriigid

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*