Borš

Üks ülihea Ida-Euroopa supp, mida on eriti sügisel suur lust teha. On vaidlusi, kuidas teha ja milline on õige borš, mõni ütleb et on kindlad koostisosad ja neid muuta ei tohi, mõni ei luba samal päeval kui borš tehti teda süüa, mõni ei luba äädikat lisada, mõnele meeldib lihaga mõnele lihata. Ühesõnaga, savi kõigest sellest, mina teen täpselt sellise supi mis meie perele meeldib. Oluline on, et ta oleks ilus punane ja sees palju köögivilju :).

Vaja on:
1 sibul
2 küüslauguküünt
4 metsseavorsti (võib asendada ükskõik mis lihatootega – singi, peekoni, soolalihaga)
4-5 porgandit
3 tomatit
4-5 toorest peeti (kasutades eelkeedetud peeti, tuleks lisada ta viimasena supile, kui kõik muud köögiviljad on juba pehmed).
5-6 kartulit
veerand kapsast
õli
sool;pipar
äädikas
suhkur

Kuna ma eraldi puljongit supile ei keeda, teen ma üleüldise potipõhja puljongi, mis maitsestab kenasti terve potitäie leent ära.
Kõigepealt koorin ja hakin hästi peeneks sibula ja küüslaugu, hakin ka vorsti ning riivin porgandi.
Siis panen poti tulele ja lisan sortsu õli, kui on pott kuumenenud, lisan esimesena sibula ja küüslaugu, kui nad on mõnusalt aromaatsed juba ja klaasjad, lisan hakitud vorsti. Kui ka vorst on saanud peale pisut värvi ja lasknud lihamahlu välja, lisan ma porgandi ja lasen neil seal koos praadida/haududa.
Selle aja jooksul hakin ma tomatid, suhteliselt lohakalt, ta niikuinii sulab suppi ära.
Kui segu potis on piisavalt küpsenud ja pisut isegi potipõhja külge kinni jäänud, lisan ma tomati, mis teeb segu vedelamaks. Panen veekeetja ka tööle, et lisada kohe keev vesi potti. Samal ajal koorin ja valmistan ette ülejäänud köögiviljad, koorin ja riivin peedi (ideaalne abimees on köögikombain kus saab niuhti riivitud), koorin ja tükeldan ka kartuli.
Tavaliselt panen ma umbes 3,5 liitrit keevat vett potti, ehk siis kaks keedukannu täit. Siis kui vesi on potis, lisan riivitud peedi ja supike hakkab juba ilmet võtma. Siis lisan juurde tükeldatud kartuli ja lasen keema tõusta. Viimasena lisan hakitud kapsa ja lasen supikesel keeda, niikaua kuni kõik köögiviljad on pehmed, ma ajastan seda alati kartuli valmimise järgi. Samal ajal kui kõik küpseb, võib vaikselt lisada soola ja pipart, lõppviimistlus maitseainetega (sool, pipar, suhkur, äädikas) tuleb teha loomulikult siis kui kõik koostisosad on pehmed, muidu ähvardab üle-või-alamaitsestus.
Kui köögiviljad on pehmed ja maitsestus paras, jääb üle vaid serveerida, lisada hapukoort, kääruke leiba ja see kuum köögiviljarohke borš endale sisse süüa :).

Ja julgelt alati teha supi suurem kogus, järgmisel päeval on hea mugav võtta ja tänu seismisele on maitsed ühtlustunud ja on veelgi maitsvam.

Rubriigid

One Comment

  1. Äädika lisamise mõte on ka, et peet ei kaotaks värvi!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*