Üks lihtne ja klassikaline supp, mille ma teen eriliseks oma koduse supikuke puljongiga. Suppidel kõige olulisem ongi leem, kui see on maitsetu, halb või feik siis kahjuks ei päästa seda suppi enam mitte miski. Mina ütlen ausalt, muidugi kes ikka ennast kiidab kui mitte ise, aga see on parim kana-klimbisupp mida ma kunagi söönud olen. Klimbid on ka meie peres olulisel kohal, neid peab alati olema rohkem kui suppi ennast :).
Vaja on:
supikuke/kana puljongit
3 porgandit
1 väiksem sibul
1 küüslauguküüs
pisut õli
sool;pipar
3 muna
u 2 dl jahu
kana/kuketükikesi
tilli
 |
| Porgandi, sibula, küüslaugu potipõhjas õlis kuumutamine |
 |
| Klimbimeri |
Kui puljong on valmis käib supitegemine ülikiirelt. Keda ei häiri puljongikuubiku maitse ja endal värsket puljongit pole, siis julgelt lasku see käiku. Kõigepealt siis ma koorin ja tükeldan kuubikuteks porgandi, sibula ja küüslaugu. Siis panen poti tulele ja lisan pisut õli, siis kuumutan porgandi, sibula ja küüslaugu koos läbi, väga hea lõhn tuleb juba. Siis kui porgand on pisut pehmem, lisan ma puljongi ja lasen keema tõusta, selle aja jooksul teen ma valmis klimbitaigna. Selleks klopin kahvliga kausis lahti 3 muna, lisan umbes 2 dl jahu, oleneb kõik munade suurusest ja kui ilusaid klimpe keegi tahab. Mul see ilu eriti oluline pole, vaid see et klimbid oleks pehmed, selleks lähebki vähem jahu. Kui klimbitaigen on valmis, panen ta kõrvale ja uurin potis toimuvat. Maitsen, porgand, sibul ja küüslauk on andnud mõnusa nüansi juba täiuslikule puljongile. Siis kui ma olen rahul, lisan sisse klimbid, ükshaaval teelusika suurused. Viimasena lisan kukelihatükikesed kontide ümbert, mis mul puljongikeetmisest üle jäid.
Valmis ta ongi, leidsin ka sügavkülmutatud tilli ja lisasin seda siis supile kui ta enam ei kee. Võrratult puhtad maitsed, ülihea :).