Grillitud hiidkrevetid

Suvel meeldib mulle kõike grillida, köögivilju, erinevaid lihasid ja miks ka mitte mereande. Hiidkrevetid on ideaalsed selle jaoks, valmivad ruttu ja on laual pilkupüüdvad. Ma ei marineeri ega maitsesta hiidkrevette ennem grillimist, vaid pintseldan neid ürdivõiga ning hiljem teen dipikastme, mis võib olla tšilline või mahe, küüslaugune või ürdirohke, mida iganes. Ei tasu liiga teha kreveti enda magusale maitsele.
Kahjuks meil siin põhjas elades on väga raske saada värsket krevetti, seda muidugi mõnikord liigub aga harva. Olen nüüd palju ostnud sügavkülmutatud ja olen lasnud tal ööpäev sulada külmkapis, omas pakis. Kindlasti tuleb jälgida et krevetid oleks hallid ja võiks olla sabaosa koor ka peal, siis küpsevad nad mahlasemad. Kui juba on pakis punased krevetid siis see tähendab et nad on juba eelkeedetud ja küpsed. Ja kui küpset asja veel küpsetad siis on seda ülearu.

Vaja on:
1 kg magevee hiidkrevette (sügavkülmutatud ja hallid, ehk siis toored)
u 50 g võid
2 küüslauguküünt
meelepäraseid ürte (kasutasin leeskputke, sest kasvab mul kohe grillimiskoha kõrval ja on maitselt nagu petersell steroididel)
sidrunikoor
sool
Dipikaste on igaühe fantaasiavili – mina kasutasin hapukoort, majoneesi, soola, paprikapulbrit, srirachat (tšillikaste) ja natuke suhkrut.

Kõigepealt võtan päev varem krevetid sügavkülmast tavalisse külmikusse, et nad saaks rahulikus tempos sulada.
Järgmine päev kallan sulamisvee ära ja nad on valmis grillile minema.
Ennem teen valmis ürdivõi, millega ma krevette grilli peal pintseldan, selleks panen kaussi või, sidrunikoore, leeskputke ja soola, segan segi ja jätan ootele.

Ürdivõi: või, sidrunikoor,
leeskputk, küüslauk, sool

Grillisin seekord gaasigrillil, sest seda on hea ja mugav reguleerida. Panin keskmiselt kõvema kuumuse ja laotasin krevetid restile. kohe pintseldasin ka esimese tiiru ürdivõiga. Siis keerasin teistpidi ja samuti pintseldasin. Natuke kõvem kuumus söestab pisut krevetikoort andes mõnusama meki.
Üleküpsetada neid ei tasuks, muutuvad kummiseks ja raskesti näritavaks. Seda vältida aitab mõni nipp, terve krevett peab olema üleni punane, ei tohi olla kuskilt enam hall, teiseks lähevad nad peaaegu täiesti krussi või kerasse.
Keerutan neid tangidega nii palju kuni nad on valmis, kui mõni pisem ennem valmis saab võtan tema kohe restilt ja panen kaussi, ta järelküpseb ka veel oma kuumuses, eriti kui on koorimata krevett. Siis kui jäi ürdivõid üle pintseldan kausis nad veel üle ja ongi valmis serveerimiseks, kui võid üle ei jää, siis pole sellest ka lugu.
Grillisin ka mõne sidruniviilu kaunistuseks ja peale pigistamiseks :).

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*